Liivi sõda ja Kursellide aeg

Miks rääkida Kursellidest, Kuramaalt pärit ja hoopistükkis Tartumaal juured alla ajanud aadliperest?

Kursellid olid esimesed Kiideva mõisa omanikud, ülla hingega, haritud ja hinnatud aadlikud. Nende eluolu tundmine aitab aru saada aadli soovist Liivi sõja (1558-1583) ajal maad vabana hoida, tihedast suhtlusest tolle aja kroonitud peadega ja ka seetõttu hammasrataste vahele jäämisest ning inimsuhete rollist ajaloopööretes.

Kursellide eluolusse süüvimine aitab paremini mõista Liivi sõja aega, aadli püüdlusi ja ka keerulisi saatusi ning valikuid, kus ühe pere liikmed olid eri rindepooltel ja kroonitud peadele aureeglid ei kehtinud. Kombineerida tuli nagu males: pikalt ette mõelda ja järjekindlalt oma uskumusi ellu viia, kartmata kaotada pead (ja seda otseses mõttes).

Kursellide sugupuu:

Kursellid olid Kuramaalt pärit aadliperekond, kes toimetasid Sõmerpalus ja osalesid Tartu stifti juhtimises: Kiideva mõisa esimese omaniku Klaus Kurselli vanaisa Jürgen I ja isa Jürgen II olid Tartu stiftifoogtid, Jürgen II vend Richard Tartu toomhärra. Ka Klaus Kurselli vend Christopher oli toomhärra, kuid juba Saare-Lääne piiskopi juures, sest Liivi sõja alguses vallutasid venelased nii Tartu kui ka Kursellidele kuuluva Sõmerpalu linnuse. Klausi 2 nooremat venda, Wolter ja Jost, viidi Venemaale enam kui kümneks aastaks vangi.

Pere haritusest annavad tunnistust andmed, et Klaus Kurselli onu Richard õppis enne Tartu toomhärraks saamist Wittenbergi ülikoolis (1546). Arvata võib, et seal on õppinud ka teisi pere liikmeid, sest toomhärraks ja stiftifoogtiks ilma hariduseta ei saanud.

Paljud Tartu stifti aadlikud põgenesid venelaste eest Läänemaale-Harjumaale. Siin olid ka Kursellide lähedaste sugulaste mõisad: Üksküllide, Rosenite, Tiesenhausenite, Fahrensbachide. Kuna abielluti aadlike vahel, siis kogu tolleaegne aadelkond oli üpris tihedalt läbi põimunud perekondlike sidemetega. Seetõttu on huvitav jälgida, kuidas nii läbipõimunud seltskond sõja ajal toimib, keda toetatakse, kuidas luuratakse, kuidas infot vahetatakse, kuidas üksteist abistatakse.

Klaus Kursellil oli sugulasi kõikide Liivi sõja osapoolte juures: koos kolme vennaga sõditi rootslaste eest, Venemaale küüditatud vendi üritas aidata vabaneda Ivan Julma teenistusse läinud Taube ning üks vendadest, Christopher, oli Saare-Lääne toomhärra. Kui hea ärivaistuga Saare-Lääne piiskop Johannes Mönnikhusen (Münchhausen) müüs 1559 novembris Saare-Lääne piiskopkonna Taani-Norra kuningas Frederik II-le ja 29.6.1560 Holsteini hertsog Magnus Tallinna piiskopkonna ostis, sai temast hertsog Magnuse õuejunkur.

Arhiividokumente uurides avaneb Klaus Kurselli õilis hing: sõja alguses Rootsi vägede rittmeistri ja hilisema Rootsi vägede ülemjuhataja teenistuses olevatele sõjameestele saab palk alati välja makstud. Isegi siis, kui kuningalt lubatud rahad ei laeku, võtab ta isiklikult selleks Tallinna raelt laenu. Nii leiab tiheda kirjavahetuse Rootsi kuningaga, kus Klaus Kursell palub kuningal saada olev raha ära maksta.

Põnev on ka jälgida Klaus Kurselli ideed, kus venelaste vastu paremaks kaitseks oleks pidanud rootslased endi kätte saama maa-ala Tallinnast Riiani ning kuidas ta seda ideed Rootsi-Taani sõja ajal Rootsi kuningale maha müüs ja teostama asus. Säilinud on kiri, kus Klaus Kursell teatab, et saadab mitu aastat Rootsis sõdinud mehed oma kahe laevaga Tallinna, kuid ise jääb veel paariks kuuks Rootsi kuningale (Erik XIV) nõu andma. Vabalinn Riia siiski Tallinna moodi rootslasi tunnustama ei olnud valmis, vallutada seda ei õnnestunud ning idee jäi teostumata.

1563. aastal sai Klaus Kursell Pärnu vallutamise eest endale Haeska mõisa, mille üks osa oli ka Kiideva. 1567. aastal aga juba Lihula linnuse.

1568. aastal kuningas Erik XIV vennad (hilisemad Rootsi kuningad Johan III ja Karl XIV) kukutasid psüühhiliselt ebastabiilseks muutunud kuninga, keda ei toetanud enam ka Rootsi aadel. Kuigi ületõusu algataja oli Karl, sai kuningaks siiski Johan. Paistab, et sellest hetkest on ka suhted Klaus Kurselli ja Rootsi kuninga vahel jahedamad. Tundub, et koos Södermanlandi hertsog Karliga oli plaan Eesti alad liita hoopis tema hertsogkonna aladega, jättes need Rootsi riigile ja seadustele allutamata.

1570. aasta alguses proovis Klaus Kursell taas kuningas Johan III saada kätte meeste palgaraha. Raha saamiseks hõivati Toompeal asuv Väike linnus, vangistati kuberner Gabriel Kristiernsson Oxenstierna ja Tallinna rae vahendusel sõlmiti kokkulepe, millega kuberner Oxenstierna küll vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste nelipühadeni, selleks ajaks oodati kuningaslt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale. 24. märtsil 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi, Klaus Kurselli süüdistati reetmises ja kokkulepetes hertsog Magnusega. Enamik mässus osalenud mehi vangistati.

Kursell mõisteti surma ja hukati koos paari kaaslasega. Klaus Kurselli vend Heinrich aga viidi Rootsi vangi. Södermanlandi hertsogi Karli karvaseid näppe juhtunu taga kipub näitama aga see, et asjast kuuldes ta vihastas ning vangi viidud mehed vabastati, tagasi anti ka Klaus Kursellile kuulunud vara vastavalt tema testamendile. Enne surma pärandas Klaus Kursell oma maad ja valdused vendadele: Wolter sai Haeska mõisa, Jost Kiwidepäh, Heinrich Haapsalu poole jäävad mõisad. Hilisemast ajast on säilinud ka mitmed hertsog Karli kinkekirjad Tallinna majade ja muu vara osas Heinrichile, Jostist sai Örebro ja Neringe linnahaldur. Ühe ülla aadlimehe surma aga see olematuks ei tee.

Heinrich von Kursell, üks Klaus Kurselli vendadest. Sarnaselt pika kitsa näo ja tol jal moodsa kikkhabemega nagu “Viimne reliikvia” filmist tuntud Hans von Risbieter või Ivo Schenkenberg, võisid olla ka Klaus Kursell ise ja tema teised vennad.

Kui Rootsi kuningale truuduse vandumine ja tema teenistusse minek maksis Klaus Kursellile ja ta vennale Jürgenile pea, siis paremini ei käinud ka Klausi venna Christopheri käsi, kes oli Taani kuninga venna hertsog Magnuse õuejunkur ja usaldusalune. 1577. aasta Võnnu lahingus, mil Vene tsaar Ivan Julm karistas venelaste liitlasena Liivimaa kuningriiki luua üritavat ja tsaari usaldust petnud hertsog Magnust, kaotas elu nii Christopher Kursell kui ka suurem osa hertsog Magnuse kaaskonnast.

Klaus Kurselli looga haakub ka teise väljapaistva mehe, Klausi õepoja Jürgen Fahrensbachi lugu, kes 1570. aasta mässust põgenema pääses, sõdis nii türklaste kui hispaanlaste vastu ning tõusis Taani kuninga usaldusaluseks. Uskumatu tundub, kuidas tolleaegsed mehed osalesid oma aja elu kujundamisel ning lävisid otse kroonitud peadega.

 

Väärt lugemist ja kuulamist:

Eesti lugu. Kursellid https://vikerraadio.err.ee/788193/eesti-lugu-kursellid

Eesti lugu. Klaus Kursell https://vikerraadio.err.ee/788180/eesti-lugu-klaus-kursell

Jürgen Farensbach (1551/52-1602). Ühe Eestimaa päritolu väepealiku sõjateest  https://www.ksk.edu.ee/en/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_8-Parve.pdf

Der Feldoberst Klaus Kursell und seine Zeit : ein Bild Ehstlands in der ersten Zeit schwedischer Herrschaft  https://dspace.ut.ee/handle/10062/33610

Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil https://www.kirj.ee/public/va-acta/acta-2006-2.pdf

 

Projekt on saanud toetust kohaliku omaalgatuse programmist.